Forellisupp, singi-koore pasta ja Domino trühvlid

Kohe nagu eelroog, pearoog ja magustoit täna? Tegelikult tegin suppi ja magustoitu eile ja pastat täna, aga vahet pole ju. Sellised toidud võiksid vabalt ka järjest söömiseks sobida. Usun, et nädalavahetuse korralikuks lõuna- või õhtusöögi menüüks hea valik. :)

Forellisupi jaoks sain inspiratsiooni taas Aet Trisbergi raamatust "Eesti laste lemmiktoidud". See on hetkel mu köögi tasapinnal aukohal, sest mul ju endal väike tirts sirgumas, kes alles hiljuti maitsete maailma avastama asus. Küll aga tegin mina asja lihtsamaks ning ei keetnud korralikku puljongit. Minu kodupoes nimelt ei olnud forelli supikogu ja nii lootsin, et maitsed tulevad esile ka juhul, kui lasen valmis supil lihtsalt vähemalt tunnike seista. Teada fakt on ju ka see, et supid tavaliselt on parimad just teisel ringil, ehk siis kas tunde hiljem või alles järgmisel päeval süües. Samuti jätsin välja kartuli, et supp oleks kergem ja lisasin basiiliku asemel peterselli. Tulemus oli hea ja seda julgen väita nimelt sellepärast, et ka väike Bianca-Chiara sõi isukalt seda suppi. Temale nimelt tihtipeale kala eriti ei maitse, aga selles kiires supis sobis hästi.

See supp on laktoosivaba ja gluteenivaba.

Mina tegin nii...

Forellisupp 

2-liitrine pott

400-500 g roogitud forellifileed nahaga

2 sellerivart

1 peenike või 1/2 paksu porrut

3 porgandit

1 sibul

1 suur või 2 väikest küüslauguküünt

1/2 pakki beebispinati lehti

2 loorberilehte

musta pipart

2 tl soola

Eemalda fileelt nahk ja pane nahk veega keema. Aet soovitab vee keema tõustes lausa vett vahetada ja pott vahepeal puhtaks pesta ning puljongi siis uue veega keema panna, et supp tuleks võimalikult selge. Olen ühe lihasupi puhul varem ka seda soovitust järginud ja tulemus on tõesti mässamist väärt. Tegin ka seekord nii, kuigi puljongi tarvis panin ju keema vaid kalanaha, mitte kogu luude-sabade-peade kogu. 

Igatahes kui uus vesi taas keema tõusnud, siis lisa loorber, pipar, sool ja petersell ning jäta vaikselt podisema. Niikaua haki seller, küüslauk ja sibul peeneks ning koori ja riivi jämeda riiviga porgandid. Riivimine supi jaoks on imehea nipp minu meelest! Ma pole ise seda varem teinud. Olen küll riivporgandit kasutanud kõiksugu muudes soojades toitudes (vormiroad, omlett jne), aga mitte supis. Visuaalselt tuleb väga ilus ja ka süüa on mõnus (eeldusel, et ka teised köögiviljad on hästi väikesteks tükkideks hakitud).

Prae köögiviljad kergelt oliiviõlis alguses keskmisel kuumusel, siis keera kuumus madalaks ning jäta kaane alla. Senikaua tükelda forell suupärasteks tükkideks. Lisa köögiviljad puljongisse ja keeda tasaselt 5 min. Siis eemalda kalanahk puljongist, keera kuumus täitsa maha ning lisa forellitükid. Keeta enam ei maksa, sest õrnad kalatükid küpsevad ka tulikuumas vees seistes ideaalselt ära ja jäävad samas pehmed ja haprad, nii nagu peabki. Lase supil kuumal pliidil seista kuni 1 h. Kui kasutatav pott ei hoia väga kaua kuumust ja tunni pärast on supp juba jahtunud, siis kuumuta vaikselt veidi, kuid kindlasti mitte ära lase täiskuumusel keema. Tõsta kuum supp kaussidesse, kuhu on pandud kuhjaga spinatilehti. 

Nüüd siis toekama roa juurde. Pasta on selles mõttes tänuväärne roog, et kui on külmkapist vaja mõnd toodet ära kasutada, siis paljudest toiduainetest saab väga maitsvaid pastasid luua. Seekord tekkis minul selline olukord näiteks singi ja vahukoorega. Lisad vaid paar komponenti ning ongi maitsev õhtusöök valmis.

Singi-koore pasta

2 suurt portsjonit

100 g sinki

1 dl 35% vahukoort

2 spl hakitud musti kivideta oliive

2 spl hakitud päikesekuivatatud tomateid

1 küüslauguküüs

musta pipart

kuivatatud või värsket basiilikut

150 g täistera penne pastat

Keeda pasta vähese soolaga vees al dente. Nõruta pasta ja jäta sõelale ootama. Kuumuta vahukoor vaikselt podisema. Lisa peeneks ribastatud sink, peenelt hakitud küüslauk, oliivid, tomatid, pipar ja basiilik. Soola ma ei soovita lisada, kuna peaaegu kõik koostisosad on soolased. Lase haududa 2 min. Lisa valmis pasta, sega korralikult ja kuumuta koos veel 2 min. Ja nii lihtne see ongi. :)

Ning jäänud veel magustoit.

Selle retsepti sain üllatuslikult hoopis moekunstniku Tiina Talumehe raamatust "12 värvi. Toit ja mood". Huvitun ka ise teatud määral moemaailmas toimuvast ja ju see raamat seetõttu tee mu riiulile leidnud ongi. Raamat on jaotatud värvide kaupa peatükkideks ning iga värvi juures on väike sissejuhatus konkreetsele värvile, samuti pilte moekunstniku vastavas värvigammas loomingust ning ka tema enda toiduretseptid, mis nimelt seda värvi. Minu valitud dessert kuulub musta värvi kategooriasse. Vähendasin ainult koguseid poole võrra ja jätsin alkoholi välja (asendasin vaniljeekstraktiga), kuna mul oli plaan seda ka lapsele pakkuda.

Domino trühvlid 

(originaalnimetus: Mustad moonid)

vähemalt 20 trühvlit

110 g valget šokolaadi

0,4 dl vahukoort

2 tl naturaalset vaniljeoa ekstrakti (Vanilla bean extract, müüakse nt.Selveris)

1 pakk Domino küpsiseid

2 sl mooniseemneid

65 g tumedat šokolaadi

Sulata šokolaad koos vahukoorega vesivannil (jälgi, et veeauru šokolaadi sisse ei satuks). Purusta köögikombainis või võimsa saumikseriga küpsised hästi pudiks. Sega need vahukoore-šokolaadi seguga ja vaniljeekstraktiga. Algne retsept soovitab valmis segu ka paar tundi külmkapis hoida, mina aga teeksin teisiti - paneksin külma alles siis, kui pallid juba valmis.

Seega lase segul küll veidi jahtuda, aga pikalt külmikus hoidma ei pea. Vormi väikesed pallid ning pooled neist veereta mooniseemnetes, pooled aga sulašokolaadis. Selleks sulata tume šokolaad samuti tasasel tulel vesivannil ja kasta pallid neid dessertkahvlil hoides ning siis igast küljest ringi keerutades selle sisse. Valmis pallid aseta nüüd külmikusse ja hoia seal vähemalt tund. Ka hiljem säilita neid seal. Soovitan neid maiusi nautida just otse külmast võetuna.