Jõulusalat

Seda salatit sobib süüa mõne jõuluroa kõrvale kergeks kaaslaseks või eelroaks. Kui aga jätta komponentidest välja soolane sojakaste, siis miks mitte hoopis magusroaks! Lase salatit kindlasti vähemalt tunnike maitsestuda, et tofu saaks ilusti sidrunimahlas ja muude koostisosade mahlades läbi imbuda.

Vegan jõulusalat

4 portsjonit

2 mandariini
2 avokaadot
1 pirn
1 banaan
200 g naturaalset tofut
1/2 sidrunist pigistatud mahl
2 spl agaavisiirupit
2 spl sojakastet
2 spl extra virgin kookosõli
värskelt jahvatatud musta pipart
näpuotsatäis riivitud muskaatpähklit
1 tl purustatud või jahvatatud kardemoni
Seemneid peale puistamiseks

Haki kuubikuteks kõik salati komponendid. Aseta need kaussi ja piserda üle sidrunimahlaga puuviljade tumenemise vältimiseks.

Klopi vispliga kokku kastme komponendid ning maitseained. Kui õli on tahke, siis sulata see eelnevalt. Vala kaste salatile ja sega kõik kokku. Raputa peale seemned. Kui serveerid salatit eraldi kerge roana, siis võid kõrvale ampsamiseks serveerida näiteks riisivahvleid (Loodusväe omad on head!)

Head jõulumaitsete nautimist vegan-võtmes! :)

Mahe vegan purukattega jõuluvorm

Sukeldume jõulumeeleollu. :) Ja seda ikka mahedalt ning veganilt. Nagu mul kombeks, sai jälle palju Loodusväe tooteid kasutatud. Teraviljad, tofu ja mu kõigi aegade lemmiktoode mahe kookosõli.

Purukattega jõuluvorm tofutäidisega

1 väiksem vormitäis

TÄIDIS:

ca 400g kirsi- või mustikamoosi 

1 spl täistera mannat

1 spl nisukliisid

kaneeli

veidi kookosrasva vormi võitamiseks

PURUKATE:

1,5 dl täistera kaerahelbeid

1,5 dl täistera nisujahu

270g maitsestamata värsket tofut

meresoola või himaalaja soola

1 spl muscovado, demerara või mõnd muud rafineerimata suhkrut

kaneeli

tšillihelbeid

3 spl extra virgin kookosõli

Säti ahi 175 kraadi juurde ülevalt-ja-alt režiimiga. Sega moos manna ja kliidega, et põhi ei muutuks liiga voolavaks. Võita vorm. Aseta moosisegu vormi ja raputa peale kaneeli.

Haki tofu ja siis purusta tükid omakorda kahvliga. Aseta pudi moosisegule. Sega eraldi kausis kaerahelbed, jahu, kaneel, tšilli, suhkur ja sulatatud vedel õli. Sega ühtlaseks. 

Raputa puru moosile ja suru õrnalt kokku. Küpseta vähemalt 30 min, aga kui on näha, et pealt pole selleks ajaks üldse pruunistunud, siis võid veel 5-10 min 200 kraadi juures ka üle küpsetada.

Serveeri soojalt meelepärase jogurtiga või kui tahad täitsa vegan rooga, siis näiteks vahustatud kookoskoorega või sojajogurtiga.

Riisivahvlid kookosvahukoorega - vegan, gluteenivaba, suhkruvaba, mahe!

Olen riisileibu enda jaoks alati kuivadeks käkkideks pidanud. Nüüd aga avastasin sellised, mis minu arvamuse kaugelt kummutasid. Krõbedad ja maitsekad, lisaks veel mahetoorainest. Tootja tegelikult nimetabki neid hoopis riisivahvliteks. Tekkis soov nendele kohe miskit hõrku, aga tervislikku vahele panna. Selleks sobib ideaalselt vegan-vahukoor. Mis on tehtud ei millestki muust, kui vahustatud kookospiimast või -koorest. 

Kookospiima purk tuleb vaid üle öö külmas hoida, siis avada ning lusikaga pealt tahke koor ära kraapida (alla jäänud vedelikku saab hiljem teistes toitudes kasutada). Vahustada koort nagu tavalist vahukoort, lisada vahustamisel maitseks kas vaniljet, mett või steviat. Ka kakaopulbrit võib lisada, et tekiks šoko-maitseline kookoskreem. Hästi sobib maitsekooslusega ka banaan. Mina kasutasin neid kõiki (välja arvatud magustajaid, sest kookospiimal on loomulikult magus maitse) ja toppisin melissilehti ka veel kaunistuseks juurde. :) Mahedaid loomulikult. 

Lisa valmis kreemi riisivahvlite või mis iganes krõbeleibade või küpsiste vahekreemiks või pane lihtsalt peale, teist vahvlit katteks asetamata. Või söö lusikaga kausist. :)

Riisivahvlid kookos-vahukoorega

6 riisileivakest või -vahvlit

400 g purk kookoskoort või -piima

vaniljet, steviat või mett maitse järgi

1 viilutatud banaan

soovi korral 1 tl naturaalset kakaopulbrit

Vahusta kookospiim või -koor maitseainetaga või kakaoga selliselt nagu postituse alguses kirjeldatud ning kata sellega 3 leivakest. Pane soovi korral peale õhukesed banaaniviilud. Kata teise vahvliga. Söö kindlasti kohe, et leivake läbi ei imbuks! Kuigi minul ühega nii juhtus, mis seisma jäi ja olgem ausad, ta oli ikka sellisel pehmel kujul ka väga hea. :)

Palju õnne kallis Šokolaadimaa! :)

Šokolaadimaal ja Kohvitaeval on täna 1. sünnipäev. :) Palju õnne kallis virtuaalne lapsuke - ma arvan, et oled edukalt beebieast välja tulnud ja valmis väikelapse kingadesse astuma. Selle aja jooksul olen ma korduvalt pead murdnud, et millises suunas ma ikka peaksin liikuma ning kas see on õige tee, mille olen valinud ning et kas minu postitused ikka on päris minu nägu... Raske öelda, sest mõjutusi tuleb pidevalt igast kandist ja nii mõnigi neist on vaid hetkeline tuulepuhang. Kindlasti on asju, mida ma oma blogi puhul muuta tahaksin ning ka tagantjärgi teisiti oleksin teinud. Mitte ülesehituse vaid just postituste sisu ja retseptide olemuse osas. Aga sama asi toimub ju kogu eluga. Ikka ja jälle analüüsid ning mõtled, et äkki saaks midagi paremini... Mina vähemalt olen selline iseenda lõputu ahistaja. :) Nii või teisiti - tagantjärgi ma postitusi ega miskit muud muutma ei hakka, ka koledaid pilte mitte. :D Kunagi on ikka väga ehe vaadata seda kõike. Olen ka teiste kõvemate toidublogijate kõige-kõige esimesi postitusi lugenud ning need on samamoodi armsad-nunnud-lihtsameelsed. Just tore, et keegi pole midagi ära kustutanud. Nende omad aga on alustatud juba 2007-2010 jne aegadel. :)

Seega - algab uus aasta blogis, 5 päeva tagasi algas uus elu uues minu kodus ning paar kuud tagasi algas uus ajastu kogu minu professionaalses maailmas, kui tegin kannapöörde varasemast tööst ning pühendusin Helena's Bakery'le. Kindel on see, et toidumaailm on õnneks end nüüd piisavalt kõvasti minu külge haakinud ja loodan väga, et lahti sellest enam mitte miski ei raputa.

Head uut aastat Šokolaadimaa! :)

Tofu supp tumerohelise lehtkapsaga "green kale"

Šokolaadimaa ja Kohvitaevas ning minu pere ja Helena's Bakery - ühesõnaga kogu kupatus, mille koondnimetuseks on "minu elu" :) on tänaseks kolinud suure sammu võrra lähemale oma unistustele. Kolisime Meriväljale (ammune soov ja plaan täitus) kaunisse aedlinna vahetult Bianca-Chiara elu esimese lasteaia kõrvale, kus ta hakkas käima käesolevast sügisest. 

Enne minekut vanas kodus veel lausa kastide otsas tegin aga pidulikult selle kodu viimase blogiroa. Selleks sai marineeritud tofuga köögiviljasupp, mis lausa vohas mahedast tumerohelisest lehtkapsast (suurepärane taimse raua allikas). Katsetatud Loodusväe uue toote tofu kohta võin aga tõsimeeli väita, et see oli tõesti parim mida saanud olen - ilma eesmärgita teha reklaami või tootjale meelehead. No see oli hea. Pole olnudki eriline tofu-tarbija varem. Marinaad oli tofu teinud pehmeks, mahlaseks ja soolakaks - pärast sõin seda lihtsalt viiludena rukkileiva peal ka veel.

Köögiviljasupp tofu ja lehtkapsaga

ca 2 l (olenevalt kui paksu suppi soovid)

3 kartulit

2 väiksemat porgandit

suur puhmas (kuni 1/2 pead) tumerohelist lehtkapsast (mina tellin mahedat Pihlaka Talukaubast)

200 g marineeritud tofut või tavalist tofut

1 küüslauguküüs

1 sibul

1 mahepuljongi kuubik (köögivilja)

Meresoola või Himaalaja soola

musta pipart

soovi korral vahemere ürdisegu

1 suur lihatomat

Aja 1,5 liitrit vett kannuga keema (mina teen suppi alati niipidi), vala potti, kuumuta uuesti keema, lisa puljongikuubik ja järjest kõik tükeldatud köögiviljad. Ma ei näe üldiselt põhjust porgandeid palju varem lisada, kuna need keevad kauem. Võib teha õhukesed porgandiviilud lihtsalt ja nõks pontsumad kartulitükid. Need ajad, kui kõik supi- või salati tükid pidid olema ühesuurused, on möödas. :) Kuna ka see kapsas tahab veidi pehmeneda, olemaks maitsev, lisa üsna pea ka rebitud kapsatükid. Ära unusta purustada küüslauku ning lisada ka see. Tomat aga lisa tükeldatuna tõesti supisse alles siis, kui kõik muu pehme ja supp valmis. Serveeri koos tükeldatud ja supi pinnale tõstetud tofuga. Kõrvale ikka kindlasti rukkileib. Minu lemmik poes müüdavatest on endiselt Põhjaka leib. 

Super supp... Ja vegan ka. :)

Tofukattega ahjulõhe

Eelmises postituses kirjutasin tofust magusas võtmes, tavapärane on aga tofut ju kasutada tegelikult soolastes toitudes. Tofu on tihtipeale millegi menüüst vältida soovitava tervislik alternatiiv. Näiteks piimatoodete ja juustu. Lõhe juustukattega on aga omakorda üsna koduselt klassikaline roog. Siinkohal saabki asendada juustu lahjema taimse kattevariandi - tofuga. Mina kasutasin Loodusväe uut chillimaitselist tofut ja tulemus sai väga hea. Tambitud kartul või mõni salat kõrvale. Vaatama peab ainult, et õrna lõhet üle ei küpsetaks, sest vintske kala rikub igasuguse kalaroa. 

See roog on gluteeni- ja laktoosivaba.

Lõhefilee tofukatte all

2-3 portsjonit

500 g lõhefileed

100 g tofut

sidrunit

soola, pipart

kartuleid

mahepuljongi kuubik

extra virgin oliiviõli

Aseta lõhe vormi, raputa üle soola ja vähese pipraga. Piserda lõhele heldelt sidrunimahla. Riivi tofu ja puista paksu kihina lõhele. Küpseta lõhet max 175 kraadises ahjus 15-20 min (jälgi küpsusastet aeg-ajalt, see sõltub suuresti ka lõhetüki paksusest). Koori ja keeda kartulid, kasutades mahepuljongikuubikut (nt köögivilja). Ära puljongit ära viska, vaid valmista selle abiga kartulipüree. Tambi kuumad kartulid vähese puljongiga pudruks, lisa maitse järgi oliiviõli ja vispelda segu kohevaks. Selleks ajaks peaks lõhe juba olema ahjust välja tulnud. Serveeri ja naudi tervislikku toitu!

Tofukorvikesed kaerapõhjal

Ma pole selles blogis (mis muide kohe-kohe saab aastaseks) veel kordagi kirjutanud tofust. Nüüd aga õnnestus haarata sabast ühel uuel mahetootel, mis just turule jõudnud tänu Loodusväe usinatele mesilastele. Päris veganid need korvikesed siiski pole, sest nämma kaeraküpsise laadne põhi sisaldab ka võid ja hapukoort. Nagu olen alati arvanud vanad ja uued toitumisideed peaksidki üksteist täiendama, mitte välistama.

Klassikaliste purukattega kookide ja liivataigna põhjal korvikeste lisandiks kasutatakse Eestis traditsiooniliselt tihti kohupiimatäidist. Vahelduseks võib selle aga asendada hoopis toitainerikka tofuga (mitte et kohupiim vähem väärtuslik oleks, aga nagu öeldud - üks toode täiendab menüüs teist ja nad on lihtsalt erinevad). Vajad selle maiuse tegemiseks soovitatavalt muffinipanni ja ka paberist vorme.

Kaerajahust korvikesed tofutäidisega

Vähemalt 12 korvikest (olenevalt kui paksud põhjad teed)

50 g taluvõid

100 g hapukoort

75 g toorsuhkrut

näpuotsatäis soola

1/2 tl söögisoodat

2 dl täistera kaerajahu

100 g naturaalset maitsestamata tofut

2 dl toormoosi (nt vaarika)

Paberist standardmõõdus muffinikorve

Säti ahi 150-160 kraadi juurde sooja, võimalusel pöördõhuga režiimile. Vooderda muffinipann vormidega. Sulata või, jahuta ja siis sega taigen kokku. Jahu sõeluda pole vaja. Ka mikserdada pole vaja, vispliga segamisest piisab täiesti. Aseta lusikaga muffinipesadesse meelepärase paksusega kihid tainast ja määri põhjale laiali. Jäta veidi tainast alles, millest teha puru. Puru jaoks aseta eraldi ahjuplaadile (või samale, millele paned muffinipanni - siis ei ole vaja küpsetada pöördõhuga) tainast niipalju kui teda veel alles jäi ja silu laiali. Pärast kui ahjust välja tuleb, teed selle suure "küpsise" lihtsalt puruks. 

Küpseta esmalt põhju ja puru 35 min. Siis võta ahjust välja, ahi jäta samale temperatuurile ootele. Jahuta põhju. Haki või pudenda näppude vahel tofu väikesteks tükkideks. Vali ise järjekord, kuidas soovid kihte korvikesse asetada. Purusta ka puru jaoks laotatud kiht pudiks. Aseta mõnesse korvi näiteks esmalt tofu, siis moos ja siis puru või esmalt moos, siis tofu ja siis puru. Mõne puhul võid isegi asetada puru moosile ning tofu jätta kõige peale. Küpseta valmis korvikesi veel ca 10 min. Serveerida võid nii sooja kui jahtununa.

Peedi-kaalika salat juustu ja küüslauguga

Nagu ka eelmises kapsasupi ja varasemas kõrvitsasupi postituses, jätkaks sügiseselt värviliste köögiviljade temaatikaga. Klassikaline peedi-küüslaugu-juustu salat maitseb mulle väga. Aga kõiki lemmikuid saab aeg-ajalt huvitavamaks muuta. Kuna tellisin jälle portsu talukaupa Pihlaka Talust, siis seekord lisasin salati tõhustamiseks ka riivitud kaalikat, maitsestamiseks kasutasin mädarõika-majoneesi (Salvest) ning lisasin ka Apetina Classic kreemjuustu lisaks tavalisele riivjuustule. Väga mõnna sai. Serveerisin seda esimesel õhtul küpsetatud kanakintsude kaaslaseks, teisel päeval panin aga kuhilaga lihtsalt võileiva peale. :)

Peedi-kaalika salat

Võrdsetes osades mahepeeti ja -kaalikat (kasutasin 500 g + 500 g)

ca 150 g riivjuustu (kasutasin tavalist Eesti Juustu)

Pool purki (ca 150 g) Salvesti mädarõikamaitselist majoneesi

1 küüslauguküüs

Maitse järgi soola - ole ettevaatlik lisamisel, komponendid on juba soolased

Tahkemat soolast kreemjuustu (Apetina) 

Kõrvitsaseemneid (võid kergelt üle röstida)

Pese peet ja kaalikas ning lõika need suurteks tükkideks (ära koori eelnevalt). Pane külma veega keema, nii et vesi kataks köögiviljad vaevalt, keema tõusmisel maitsesta vesi soolaga. Keeda vaiksel tulel ca tunnike aega, kuni kahvliga katsudes tükid tunduvad pehmed. Võid ka veidi kõvemaks jätta vastavalt maitseeelistusele - riivida saab neid ikka.

Lase köögiviljadel jahtuda, siis koori väga väikese vaevaga ning riivi jämeda riiviga. Vajuta värske kooritud küüslauk noaga lapikuks, et sellest eralduks mõnusad mahlad ja nüüd juba tükelda peeneks. Lisa peedi-kaalika segule koos riivjuustu ja majoneesiga. Kreemjuust ning seemned pudenda kas serveerimisel salatile (see oli variant, mida kasutasin mina) või kui soovi veelgi toitvamat salatit, sega endale sobiv kogus salatisse sisse.

Algava külmema aja supp ja igasuguseid uudiseid

Supiretsepti toon välja allpool, kõigepealt aga toon kiirkorras välja, mis siis vahepeal põnevat juhtunud on. :) Esiteks - minust sai Tordimeistrite Liidu Liige. Natuke naljakas sellest siin hapukapsasupi võtmes kirjutada :D, aga no sööma peab ju ka, mitte ainult magusat vaid ka midagi tõhusamat ja no... ei jõudnud varem postitust teha ning edasi lükata seda ka enam ei tahaks. Olen 99% alustaja alles ja seda enam väga uhke ja tänulik selle uue tiitli üle. Ennekõike motiveerib see tegema oma tööd eriti korrektselt ja hästi! Infot Liidu kohta leiab siit: http://www.tordimeistriteliit.ee/.

Teised tehtud tegemised, millest eriti viimane andis suvehooajale mõnusa ilusa-ilmalise lõpupaugu, olid minu enda kodukoha Peetri kodukohvikute päev, mis kulges stressivabalt koduukse kõrval ja Uue-Maailma Tänavavestival (http://www.tanavafestival.ee/), mis oli sel aastal ikka juba mõõtmetelt varasemaid pika puuga ületav. Kõik koogikesed said müüdud, inimesed olid ilusad, head ja õnnelikud ning tuul tahtis telgi minema viia. :D

Ja nüüd siis supist ka...

Hapukapsasupp ohtra sealihaga (ilma kruupideta)

ca 2 l pott

400 g porganditega kapukapsast

400 g sea kaelaliha

mõned porgandid

mõned kartulid (mõlemaid olenevalt kui paksu suppi soovid)

Maitseaineid: musta pipart, soovi korral loorberit, vajadusel soola (kui hapukapsastest seda piisavalt ei eraldu)

Aja suured lihatükid külma veega keema, riisu vaht ära ja lisa kapsas. Hauta tunnike ning siis hakka vaikselt koorima ning tükeldama kartuleid-porgandeid. Lisa ka need ja keeda kokku vähemalt 1,5 h. Võta liha välja ja lõika väikesteks tükkideks. Lisa supi sisse tagasi. Kui Sa väga liharikast suppi ei soovi, siis võid osa lihast jätta näiteks mõnusaks külmaks võileivakatteks vms. Serveeri soovi korral hapukoorega ja koduse rukkileivaga (minul oli endaküpsetatud leib, aga soovitan väga näiteks Põhjaka leiba!)

Kiire postitus ja kiire maiuspala!

Mul jäi viimastest torditegudest hästi palju kohupiimakreemi järgi. See on üks tänuväärne toiduaine, sest sellest saab alati mingi mõnusa magustoidu kiirelt kokku keerata. Kasvõi nagu see siin. :) Täpseid koguseid ei anna, need pole nii olulised!

Kamavaht

Portsjonite arv vastavalt sellele, kui palju Sul on parajasti toorainet :)

Kohupiim (või paksem kohupiimapasta või kohupiimaga segatud vedel kohupiimapasta)

Vahukoor (pool kohupiima kaalust)

Mascarpone toorjuust (omakorda ca pool vahukoore kaalust, muidu läheb väga vängeks kogu asi)

Peent suhkrut (juhul kui kohupiim pole magus - maitse järgi)

Vaniljepastat või vaniljesuhkrut või muul kujul vaniljemaitseainet (0,5-1 tl)

Kamajahu (lisa valmis mikserdatud kreemile vähehaaval, pidevalt segades, olenevalt kui tugevat kreemi tahad - arvesta et segu seistes veelgi paisub ja pakseneb)

Moosi (mina kasutasin vaarika)

Vahusta esmalt koor suhkruga, siis mikserda sisse kohupiim, sega kiirelt läbi, viimasena lisa toorjuust ja mikserda ainult veel niipalju kui vaja segu ühtlustumiseks. Vispelda vähehaaval sisse kamajahu kuni soovitud konsistentsi saavutamiseni. Serveeri tassikesse või pokaali - kasuta pritskotti kui Sul on kena spiraali tekitamiseks, aga kena kuhila saab ka lusikaga vormida. :) Pane moos ülalt kenasti alla voolama.

Külluse aeg - august, kõrvitsasupp ja kuhi köögivilju

Hetkel ma istun Viimsi Reval Cafes ja ootan millal saan oma tibule uude lasteaeda järgi minna. See nädal on nimelt harjutamise päevad ja tudule ta seal veel ei jää. Ta saab varsti kahe ja pooleseks ning seni on käinud vaid osalise nädalase koormusega lastehoius. Kuid tänu sellele läheb harjutamine õnneks libedalt vist. Teine suur elumuutus ootab meid ka ees - kolime sellesse kanti, millest oleme juba ammu elukaaslaasega mõlgutanud, nimelt Piritale. Erinevatel asjaoludel liikusime sellest vahepeal kaugemale, mis ei ole üldse halb. Kuna aga Bianca-Chiara sai nüüd koha Merivälja lasteaeda, siis on aeg tegutseda. :) See tähendab seda, et ka Helena's Bakery peab vaikselt kolima hakkama, sest koduköök tuleb ju köögiga kaasa. Kuna aga Tallinn ja kogu Harjumaa on suht väike, siis ei mängi see mingit rolli, olen mobiilne.

Sügis koputab aknale ja seetõttu on aeg hakata värvidest pakatavaid külluslikke roogi pakkuma. Nagu näiteks kõrvitsasupp. Säärast suppi saab väga edukalt teha ka suvikõrvitsast, siis ta ainult ei oma nii kirgast oranži värvi. Selle supi puhul ma ei anna konkreetseid koguseid ega isegi mitte kindlaid köögivilju ei pane paika, sest kasutada võib tõesti kõike, mis on meelepärane ja mis ei oleks liiga roheline, tume või pruun, et tekitaks supile mitteapetiitse värvuse. Oleme loovad! Supi tõhustamiseks kasutasin jällegi juba armsaks saanud Apetina juustukuubikuid küüslaugu ja oliividega ja tripsutasin peale ka oliiviõli.

Kõrvitsa püreesupp juustuga

Soovipärase suurusega potitäis (olenevalt kui palju köögivilju lisad)

Kõrvitsakuubikuid (võid lisada ka suvikõrvitsat)

Porgandikuubikuid

Punast või kollast paprikat

Sibulat (mitte üle ühe)

1 küüslauguküüs

Soovi korral ingverit

Oliiviõli

Vett

1 öko-kanapuljongikuubik 

3 spl hakitud maitserohelist (hästi sobib täiesti tavaline petersell)

Kui soovid võid veel lisada mingeid erksavärvilisi köögivilju (bataat, tomat, millel koored eemaldatud vms)

Peale: juustukuubikuid, extra virgin oliiviõli või sama õli, milles olid konserveeritud juustukuubikud, seemnesegu

Prae kergelt, kuid ära liigselt pruunista, sibul ja küüslauk oliiviõlis, lisa peenelt hakitud ingver ja järgemööda kõik tükeldatud köögiviljad (v.a.tomat, kui seda kasutad - see lisa, kui muud viljad on juba pehmeks keenud). Passeeri läbi, lisa peale kuum vesi ja puljongikuubik, lase keema tõusta. Hauta köögiviljad pehmeks, lisa maitseroheline (ja/või tomat) ning püreesta samikseriga potis (ettevaatust, kuum supp pritsib!) või siis blenderis (ikkagi ettevaatust :)). Serveeri ja puista peale kuubikut, nirista õli ja pudista seemned. Mmmmmm... :)

Õunapirukas pärmitaignal ja veidi tordijuttu

Viimases postituses lubasin, et nüüd ei jää enam pikk vahe ja aega hakkab laialt olema. See oli ikka hea nali küll. :) Peaksin teadma ju juba varasemast kogemusest teises valdkonnas, et kui üritad oma isiklikku uut äri käima lükata, no siis ei ole kohe üldse enam aega. Sest lisaks enda harimisele, koolitamisele, toodete katsetamisele, tootearendusele, müügile ja turundusele, hindade nuputamisele ja lugematule hulgale muudele tegevustele on vaja tegeleda ka köögi koristamisega ja torditäidiste maitsmisega! :D Aga uskumatult lahe on küll. Hirm on naha vahel ka, et mis sellest kõigest nüüd välja tuleb, aga soov tegutseda on sellest kordades suurem. Ja vaikselt hakkab looma.

Tordinduse vahele tekkis vastupandamatu soov tekitada üks lihtne retro õunapirukas. Nagu kellegi vanaema teeks näiteks. Ei ole siin liigselt suhkrut ega rasva, aga mõnus pretensioonitu amps on ikka. Ja õunakuhilad tuleb ju realiseerida.

Retsept juba allpool, aga natuke ka ülevaadet, et mida muud ma siis vahepeal teinud olen? Tulin töölt ära nagu kirjeldatud juba eelmises postituses ja sukeldusin ülepeakaela tordimaailma. Läbisin Marika Sinkkonen'i 3-päevase edasijõudnud taseme tordikoolituse  Seikluskohvikus (esimese läbisin juba kevadel ja suhkrurooside oma juunis) ning hakkasin vähehaaval tulevikuplaane pidama ning ka tellimustöid täitma. Süda endal  küll vähe puperdab sees, et kuidas ma suudan nende kõigi suurepäraste meistritega konkureerida, kes meil siin eesti tordimaastikul figureerivad. Eks seda ilmselt tuleb võtta nii, et ma ei pürgigi kõigiga konkureerima, pigem ilmselt kõik eristuvad millegagi ja kõigil, kes oma tööd südamega teevad, on mingi oma käekiri, mis nimelt kellelegi kõige rohkem meeldib. Kui ma veel kinnisvara müüsin, siis oli meil ka seal oma ringkondades kõnekäänd: igale asjale on ostja olemas, ta tuleb lihtsalt ära oodata. :) Usun, et see kehtib ka kõikjal mujal. Ja ptui-ptui-ptui üle vasaku õla - seni on tagasiside küll vaid positiivne olnud. Mitte et ma eriti suurt midagi teha oleksin jõudnud muidugi! Ideid ainult on hirmus palju. :D Aga igal juhul panin ka siia blogisse üles eraldi alajaotuste alla nii hinnakirja kui portfolio lehed. Ja fb-leht Helena's Bakery loomulikult elab juba mõnda aega oma elu. Aeg-ajalt ma muudkui kriitiliselt kustutan sealt üht-teist ja... :D Juurde lisan uut ja värsket muidugi ka.

Nüüd aga siis selle lubatud retsepti juurde!

Õunapirukas pärmitaignal

1 ahjuplaaditäis

TAIGEN

50 g pärmi

175 g taluvõid

2 dl piima

1 vabakana muna

1 dl peent suhkrut või heledat siirupit

ca 8 dl nisujahu

TÄIDIS

6 õuna

2 tl kaneeli või vaniljesuhkrut

2 spl tumedat muscovado suhkrut

Peotäis mandlilaaste

SERVEERIMISEKS

vaniljejäätist või kaneeliga maitsestatud vahukoort või vaniljekastet

1. Murenda pärm taignakausssi. Sulata või, lisa piim ja soojenda ca 37 kraadini. Kalla vedelik taignakaussi ja sega kuni pärm on lahustunud.
2. Lisa kõigepealt muna, siis siirup või suhkur ja suurem osa nisujahust. Sõtku tainast ja lisa vähehaaval jahu, kuni tainas muutub elastseks ja tuleb käte ning kausi küljest lahti. Lase kerkida rätikuga kaetult soojas ja tuuletõmbuseta kohas umbes 10 minutit.
3. Eemalda õunte südamikud ja viiluta või tükelda õunad.
4. Määri võimalusel kõrgema servaga ahjuplaat rasvaga. Sõtku taigen jahuga ülepuistatud laual läbi. Rulli taigen veidi suuremaks kui ahjuplaat ja tõsta see ahjuplaadile.
5. Lao õunalõigud vaheliti või puista tükid veidi kaootilisemalt taignale (oleneb, milline stiil sulle meeldib!) Suru lõigud taignasse nii sügavale, et need küpsemise ajal taignast välja ei kerkiks.
6. Puista õuntele kaneeli või vaniljesuhkrut ja muscovado suhkur ning mandlilaastud. Lülita ahi sisse ja keera 200 kraadile (ülevalt ja alt) ning lase koogil  rätikuga kaetult kerkida veel umbes 20 minutit.
7. Küpseta kooki ahju keskosas 15-20 minutit, kuni pind on kenasti pruunikas ja ääred küpsed.
8. Serveeri vaniljejäätisega või kaneeliga maitsestatud vahukoore või vaniljekastmega.

Kõik on uus juba augustikuus!

Nii pikka vahet polegi vist mul blogipostituste vahele jäänud. Aga sellest pole üldsegi hullu, sest varsti võib avaneda vastupidine olukord, et saan ikka kohe väga palju kirjutada. :) Ma ühesõnaga võtan nüüd lõpuks ette ühe peadpööritava sammu - tulen oma seniselt igapäevatöölt kinnisvarast täiesti ära. Ja mis ma tegema hakkan? Aga no mis te arvate, kokkama ja küpsetama ilmselgelt. :)

Hakkan oma armsa Helena's Bakery'ga tegema peolaudade ning ürituste tarvis tellimustöid ja blogi pidamine jääb siis endiselt nagu toetavaks tegevuseks, mida ma lihtsalt nii väga naudin. Loodan aga, et selle tegevuse maht ikka arvestatavalt suureneb ja kvaliteet ka paraneb. 

Vabakutseliseks hakkan niisiis. Mõtlete, et olen hulluks läinud? Oh ei :) esimest korda elus teen ilmselt sellise tööalase otsuse, mis ei ole tõugatud materiaalsetest ootustest ega muust taolisest maisest, vaid ainult puhtalt oma kirest ja südamesoovist. Küllap siis kõik ka sujuma hakkab. Vähemalt targad inimesed, kelle arvamus mulle korda läheb, arvavad küll nii. Ja häid ning maitsvaid asju jäävad inimesed armastama igavesest ajast igavesti, nii et usun sellesse 100%. Ja üleüldse - peaasi on ju olla õnnelik. :)

12.08 ongi minu viimane tööpäev "eelmises elus" ja algab uus peatükk selles elus, mis tasapisi on sisse juhatatud tegelikult juba selle blogi loomise alguspäevadest saadik. 

Juhhhhuuuu, elagu põnevad muutused! :)

Fotod: FoodiesFeed.com

Kuusevõrsepulbriga jäätisekokteil

Tänane laupäev on peamiselt lapsega õues möödunud. Isegi toidu pildistamise võtsin täna rõdul ette ja mõtlen, et seda võiks edaspidigi katsetada, ehk isegi veidi põhjalikumalt. See muster, mis tekib päikesekiirte langedes rõdupiirde bambusroo vahelt läbi, tekitab kena efekti.

Olen varemgi Chaga superfood'e oma retseptides kasutanud. Seekord on teemaks pastelselt heleroheline kuusevõrsepulber, mis pakatab toitainetest. 300 g värskeid kuusevõrseid kulub 30 g külmkuivatatud pulbri saamiseks. Külmkuivatamine, mis on Chaga toodete võtmetehnoloogia, säilitab aga taimede maitse, lõhna ja toiteväärtuse parimal võimalikul viisil.

Aga et mitte liiga tervislikuks muutuda, sisaldab see smuuti ikka veidi patust jäätist ka. ;)

Jäätisekokteil kuusevõrsepulbriga

1 korralik blenderitäis

7 dl ananassimahla

2 dl kookospiima

240 g meelepärast koorest vaniljejäätist

4 tl Chaga kuusevõrsepulbrit

kaunistamiseks: hooajalisi marju (minul õnnestus saada metsast värskeid mustikaid!)

Lase jäätisel veidi toatemperatuuril pehmeneda ning siis blenderda kõik koostisained. Vala klaasidesse ja kaunista marjadega (või ka näiteks hoopis riivitud kookosega!) Kui kokteil jääb blenderisse kauemaks seisma, siis pead enne serveerimist uuesti läbi blenderdama, vastasel juhul vajub mahl põhja ning jook muutub kihiliseks.