teisipäev, 23. veebruar 2016

Puuvilja-moonileib


Vahepeal olin usin leivaküpsetaja, aga nüüd jäi ikka mitmenädalane vahe. Kohkusin ära ja otsustasin seda kõrvalekallet parandada. :) Arendasin ka välja uue retsepti. Kasutasin taaskord Loodusvägi mahetooteid: täistera rukkjijahu, täistera nisujahu ja rukkihelbeid. Ka oma esimeses leivateemalises postituses mainisin, et erinevaid helbeid on leivale hea lisada. Need annavad lisamaitset, pehmust ning tekstuuri. Võib ka kasutada kaera-, tatra- või mis iganes helbeid.

Teravilju on aga alati hea soetada nimelt mahedana. Tänapäeval ei pea selleks alati ekstra ökopoodi siirduma, ka suuremad toidukauplused üha laiendavad oma mahetoodete sortimenti. See on minu meelest äärmiselt tervitatav! Kuid samuti ökopoode on juba enamikus piirkondades olemas. Kõikvõimalikke kuivaineid ongi vist Eestis müüdavas ökotoodete valikus hetkel kõige ohtramalt. See on ka loogiline - säilivuse pärast. Paljudes väiksemates ökopoodides veel külmkappi polegi. kuid ma usun siiralt, et "mahe" on meie pöördumatu tulevik ning kättesaadavus ja hindade sobivus aina paranevad!


Puuviljaleib moonipuruga


2 vormileiba või suurt pätsi (900g + 900g)


NB! Leiva küpsetamise jaoks varu aega üleöö!


1-2 dl kvaliteetset juuretist
1 l sooja vett
500 g täistera rukkijahu
150 g täistera nisujahu
2 dl rukkihelbeid
1 dl tumedat rukkilinnasejahu
4 spl oliiviõli
90 ml leivasiirupit (võib asendada näiteks roosuhkruga)
2 kuhjaga tl soola
2 dl kuivatatud puuvilju ja / või marju
mooniseemneid peale riputamiseks



  1. Sega juuretis käesooja veega ja lisa juurde nii palju jahu, et korralikult puulusikaga läbi segades tekiks paksu kohupiimapasta taoline tainas. See jahukogus on ca 500 grammi, ehk kogu rukkijahu. Kata kauss rätikuga ja jäta sooja kohta ca 12 tunniks käärima.
  2. Juuretis peaks nüüd olema peale võtnud kobrutava vahukihi. Eemalda kulbitäis-paar juuretist järgmiseks leivateoks ning säilita seda külmikus. Juuretis ei peaks olema õhukindlalt suletud või siis peaks seda iga päev paar minutit "õhutama".
  3. Lisa sool, siirup, õli, nisujahu ja rukkihelbed ning lõpuks ka puuviljad. Sõtku korralikult kuni tainas hakkab lurtsuma. Tee seda hea tundega ja tugeva keskendumisega. Kaua pole vaja. 
  4. Pane tainas rätiku alla kerkima vähemalt 6-ks tunniks. 
  5. Sõtku tainas uuesti läbi ja jaota leivavormidesse, mis on eelnevalt võitatud. Soovi korral võid ka küpsetada pätsid - sel juhul aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tee käed märjaks ja silu leivad pealt hoolikalt siledaks. Vala üle ka mooniseemnetega.
  6. Nüüd kergita leibu vormides kas 45-50 kraadises ahjus või näiteks põrandaküttega põrandal või kuskil radiaatori kõrval veel tunnike. Enne aja täitumist keera ahi 250 kraadi juurde ülevalt ja alt küpsetamise režiimile.
  7. Küpseta keskmisel siinil 10 min. Siis keera temperatuur 225 kraadi juurde ja küpseta veel 10 min. Reguleeri uuesti temperatuuri 200 juurde ning nüüd muuda ka režiim pöördõhuga küpsetamiseks (kui see on olemas - kui mitte, pole ka hullu - siis peab jälgima, kas ehk ei peaks vähendama kõrgemate temperatuuridega küpsetamise aega - see oleneb ahjust). 200 kraadi juures küpseta 20 min ning siis lõpuks ka veel 175 kraadi juures samuti pöördõhuga 20 min.
  8. Kui leivad on valmis, kummuta need vormist märjale rätikule ning mässi nendesse. Lase leibadel neis rahuneda kuni 30 min ja siis vaheta rätikud kuivade vastu ümber.
  9. Serveeri maheda taluvõiga või hoopis mõne soovikohase pähklikreemiga (pildil näiteks on  klassikaline maapähklivõi).


Lähenev vabariigi aastapäev on muideks ideaalne päev, mil panna kodu sooja leiva lõhnast elama. :) Kes leivaküpsetamise pisiku juba külge saanud, see teab, et leiva hõng jääb tuppa hõljuma vee paar päeva alates sellest kui ahjud huugasid. See tekitab äärmiselt mõnusa ja turvalise kodutunde. Usun ,et selliste lõhnade nautimine on juba inimese kollektiivmälus - hoolimata sellest, kas ja kui palju see sind lapsepõlves üldse saatnud on (enamustel meist sai ju leib vist ikka poest ostetud), siis ikkagi tunnetame seda kui millegi paitava, sooja ja heaga.



Kommentaare ei ole: