kolmapäev, 30. märts 2016

Juustukastmega pannkook

Täna teeme soolast pannkooki. Mul on au katsetada uusi suurepäraseid Norra juustusid, millest tänane superstaar on Jarlsberg. Hetkel leidub seda suuremates Rimides. See on maheda-magusa mekiga veidi emmentali-tüüpi suurte aukudega ilus kollane juust. Tekkis tahtmine segada seda ühe mõnusa comfort-juustukastme sisse ja valada see koos muude lisanditega vanale heale kodusele pannkoogile. Inspiratsiooni ammutasin BBC Food põhjatult lehelt.


Juustukastmega singi-juustu pannkook


2 portsjonit


PANNKOOGI JAOKS:
55 g nisujahu
näpuotsatäis soola
1 vabapidamisel kana muna
150 ml piima
praadimiseks meelepärast õli

JUUSTUKASTME JAOKS:
25 g võid
25 g nisujahu
225 ml piima
100 g Jarlsbergi juustu või muud suureaugulist magusa alatooniga juustu, näiteks Emmental (riivi)
Värskelt jahvatatud musta pipart

KATTEKS:
2 rohelist sibulat
4 hakitud päikesekuivatatud tomatit
8 viilu kvaliteetset veiseliha suitsusinki (lõika nelinurkseteks tükkideks)



Klopi kokku muna ja piim ning mikserda need omakorda soolaga segatud jahuga ühtlaseks. Kasutada võib käsimikserit või blenderit.

Sulata väikeses potis või kastmepannil või, klopi hulka jahu ja kuumuta segades 1 minuti jooksul. NB! Ära pruunista! Lisa sorts-haaval piim, ise samal ajal kogu aeg kloppides. Kuumuta keemiseni ja lase madalal tulel jälle 1 minut podiseda. Eemalda tulelt, sega sisse pool riivitud juustust ja maitsesta pipraga. Hoia soojas.




Parimad pannkoogid tulevad siis, kui pann on väga põhjalikult eelsoojendatud, kuid küpsetamise ajaks on kuumus keeratud pigem keskmise peale. Prae esimene pannkook ühelt poolt kuldseks ning siis kui see on ümber keeratud ja hakkad teist poolt praadima, saad juba praetud poolele lisada katted ning kastme. Puista peale pool singist, tomatitest ja sibulatest ning jaota lusikaga peale pool juustukastmest. Kõige peale riputa veel ka allesjäänud riivjuustu. Selleks ajaks on juba ka alumine pool praetud. Voldi pannkook pooleks või neljaks ning hoia soojas kuni läbid täpselt sama protsessi ka järgmise pannkoogiga!






kolmapäev, 23. märts 2016

Tervislik pikk küüslaugu-juustu täisterasepik



Ohsa, kui pikk sepiku pealkiri tuli. Tegelikult oleks sinna veel võinud lisada, et täisterajahudena on kasutatud lausa kolme varianti: nii täistera spelta-, rukki- kui ka nisujahu. Ja loomulikult on need kõik mahedad jahud, nimelt Loodusvägi omad. Nagu ikka, võib täisterajahusid mingil määral või kuni poole võrra asendada nisupüüliga, juhul kui tahetakse sellist täitsa muredat ja koredat sepikut veidi pehmendada või paremini kerkima panna. Ka pooles koguses on täisteradest organismile palju kasu.

Nii või teisiti eelista jahu ikka mahedana - sest see võiks olla meie tulevik! :) Mina tegin sepiku siiski üleni täisteradest - see on toitev ning sobib ideaalselt puljongite ning selgete suppide kõrvale. Soojenda sepik enne tarbimist kergelt üles või tee väikse kiiksuga nii nagu mina... kasta seda suppi sisse ning naudi! :) Välja näeb ta kui pikk juustusai, aga hoopis maalähedasemat värvi ja karedam. Mõtlesin ka, et juustuga ei koonerda ning kasutan hoopis kuubikuid, mille pistan sepiku sisse, mitte ei piirdu vaid pinnale riivjuustu poetamisega.  

Pikk küüslaugu-juustu sepik


2 pikka pätsi

3 dl vett
25 g pärmi
1 spl oliiviõli
1 tl soola
1 tl suhkrut
1 muna
1 spl kuivatatud või 2 dl värsket peenestatud peterselli
3 purustatud küüslauguküünt
2 dl rukkijahu
3,5 dl täistera nisujahu
3,5 dl täistera spelta nisujahu
170 g meelepärast juustu kuubikuteks lõigatuna (ca 1x1 cm)


Soojenda vesi kuni 37 kraadini. Võid seda ka käesoojusega kontrollida. Murenda pärm tainakaussi, lisa vesi ja sega lahustumiseni.

Lisa õli, sool, suhkur, muna, petersell, küüslauk, rukkijahu, speltajahu ja 2,5 dl täistera nisujahu. Sõtku taigen ühtlaseks ja kergita rätiku all soojas kohas 1h ja 20 min (vajab minu kogemust mööda kauem aega kerkimiseks kui tavaline nisujahu-pärmitainas ning lõpptulemusena kerkib ikkagi vähem - see on normaalne, ära lase end heidutada).

Lisa ülejäänud 1 dl jahu, juustukuubikud ning sõtku uuesti korralikult läbi. Katsu juust tainasse ühtlaselt jaotada. Jaga tainas kaheks ja vormi pikada saiad. 

Aseta pätsid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tee sisselõiked ja lase katmata veel vähemalt 30 min kerkida. Mina tegin seda (nagu mul ka leivapätside kergitamisel kombeks on) 45-50 kraadises ahjus.Ahju lülitasin sisse alles siis, kui sepikud juba sisse pistsin. Seejärel võta pätsid välja ja keera ahi 200 kraadi juurde. 

Kui ahi on valmis, küpseta sepikuid 20-25 min (minu ahjuga oli pigem 20 min). Keeda juurde mõnus köögivilja- või tomatisupp (pigem just selge, mitte püree-, sest sepik on juba isegi tummine) ja kasta sepikut supisse! ;)


reede, 18. märts 2016

Banana Bread ja Epic Coffee


Banana Bread ehk banaanileib on tegelikult hoopis banaanisai või banaanikeeks või miskit muud sarnast. Ameerikas ja Austraalias ning kindlasti veel paljudes Lääne riikides on see äärmiselt populaarne maius ja kohvikõrvane snäkk. Retsepti saab varieerida väga laialt. Minu Banana (nagu ma teda hellitavalt nimetan, on äärmiselt lihtne ja klassikaline) - kasutada võib nii tavalist nisujahu kui ka täistera- või speltajahu. Või asemel võib kasutada extra virgin kookosõli ning sisse võib lisada igasuguseid pähkleid või kuivatatud puuvilju ning isegi seemneid. Magusust saab samuti korrigeerida - olen teinud nii täitsa ilma lisamagusa lisamiseta (banaanid ju annavad seda) kui ka lisades mõnusa maitsega muscovado suhkrut. Banaanid peaksid olema võimalikult küpsed (nii et koor oleks juba kohati pruun) - siis tuleb parim tulemus. Samas olen märganud, et kui nad on juba megaküpsed, ehk siis lausa jahused, siis pole asi enam õige. Siis kannatab mahlakus.

Seda toodet ei fänna mitte ainult mina, vaid nagu olen aru saanud, siis ka nii mõnigi Tallinna inimene, kes Vabaduse Väljaku tunnelit on läbinud. :) Sest minu Banana on juba veidi aega olnud müügil kohvikus Epic (https://www.facebook.com/EPICCFE/) ja tundub, et läheb hästi peale. Lõikad Banana Breadi viiludeks, haarad kohvitopsi kõrvale, viil näppu ja lähed. :) Mõnus, onju? 

Seoses kohvikuga Epic on täna ka üks tähtis uudis. Uus Epic avati ka Müürivahe tänaval ning täna on avamispidu! (https://www.facebook.com/Epic-Coffee-M%C3%BC%C3%BCrivahe-989398187807450/?fref=ts). Palju õnne avamise puhul ja loodan, et minul lähevad käed veelgi enam tööd täis seoses sellega. ;)


Banana Bread


1 leivavormis tehtud päts


2 väga suurt / 2,5 keskmist või 3 väikest hästi küpset banaani
100 g taluvõid 
0,4 dl heledat muscovado suhkrut
1 mahemuna
3,5 dl ökoloogilist nisujahu (või täistera-nisujahu või speltajahu)
2 tl küpsetuspulbrit
2 näpuotsatäit soola
1 tl vaniljesuhkrut või -ekstrakti
Peale puistamiseks meelepäraseid pähkleid

Säti ahi 175 kraadi juurde soojenema. Võimalusel kasuta pöördõhu režiimi, kuid see ei ole määrav. Püreesta banaanid ja sulata või. Lisa või banaanipüreele koos suhkruga. Lisa ka vanilje ja sool, vispelda läbi. Klopi lahti muna ja lisa samuti segule.

Sega jahu hoolikalt küpsetuspulbriga ja lisa läbi sõela vedelale segule. Vispelda ühtlaseks. Võita leivavorm või piklik pirukavorm vms ja vala tainas selle sisse. Laota peale pähklid. Pista vorm ahju ja küpseta 45 min. Siis jahuta restil. Kui vorm oli korralikult võitatud, siis tuleb Banana sealt kenasti välja ka, kui on juba veidi jahtunud.








laupäev, 12. märts 2016

Toorpuder


Putru ei pea kohe kindlasti ainult keetes valmistama. Ja veelgi kindlamini ei pea seda alati piimaga keetes valmistama. Ei tea, kas vanus või mis :) või hoopis viimase aja toitumistrendid ei jäta ka minu valikutele mõju avaldamata, aga tavaline rõõsk poepiim hakkab minu valikutes üha enam kahtluse alla sattuma. See selleks. Aga kes ka reaalselt laktoosi ei talugi või piima üldse tarvitada ei taha, ei pea maitsvatest putrudest sugugi loobuma. Ning toorpudrus on säilinud maksimaalne toiteväärtus. Puder valmista tarbimisele eelneval õhtul ning jäta külmkappi "valmima". Puder on laktoosivaba ja vegan!


Pudru valmistamisel kasutasin Loodusvägi mahetooteid: täistera kaerahelbeid, metsamustika mahla ja extra virgin kookosõli. Toorputrudes võib kasutada igasuguseid helbeid, toormahlu, tervislikke õlisid, pähkleid, marju, toormoose. Siduva ja magusust andva komponendina on hea banaan. Helbed, eriti kaerahelbed soovitan kindlasti kuuma veega peenel sõelal korralikult läbi loputada. Vastasel juhul võib neile juurde jääda kergelt mõru kõrvalmaitse. Ning see olekski siis ainuke kuumtöötlemismeetod, mida selle toidu puhul kasutada. :)


Marjamahla-toorpuder


2 portsjonit


8 spl jämedaid täistera kaerahelbeid
2 spl kookoshelbeid
1 pehme küps banaan 
1 dl kontsentreeritud naturaalset marjamahla (mustika- , vaarika- sõstra- vms)
2 spl india pähkleid
2 tl vedelat toatemperatuuril seisnud kookosõli
2 näpuotsatäit soola
2 näpuotsatäit vaniljesuhkrut
4 spl meelepärast toormoosi (mina kasutasin pohla oma)

Vajuta banaan kahvliga püreeks. Loputa sõelal hoolikalt kuuma veega kaerahelbed. Sega banaan kaera- ja kookoshelvestega. Lisa sool ja vanilje, õli ning mahl. Klopi ühtlaselt läbi. Pane kinnisesse nõusse või karpi üleöö maitsestuma. Hommikul serveeri kergelt röstitud india pähklite ja toormoosiga.



reede, 11. märts 2016

Põhjamaine veiselihahautis


Nagu ka varem olen end väljendanud - lihatoidud hakkavad minu menüüst üha enam kokku kuivama. See protsess on kestnud tegelikult juba pikalt, küll aga tõmbas sellel veidi hoogu maha minu beebi rinnalapsest väikelapseks muutumine. Tema peal ma oluliste toitumuslike muutustega eksperimenteerida ei ole söandanud ning tema menüüs on liha siiski omal kohal. Küll mitte igapäevaselt, kuid siiski piisavalt. Liha vajalikkus inimese toiduratsioonis omandab minu jaoks tõesti üha enam küsimärke - samas on fakt, et hästiomandatavat  rauda ta ohtralt sisaldab, samuti täisväärtuslikke valke ja täiskõhutunde annab ka. Miinustest me täna rääkima ei hakka, sest seekordne retsept on siiski puhtalt liharoog. :) See on mõne teise postituse teema. Usun, et mitte ükski asi pole lõplikult kasulik või kahjulik - arutleda ning vaielda annab neil teemadel lõputult. Maitse asi on see loomulikult ka ja seda aspekti ei tasu alavääristada. Kui ikka väga tahad, siis pead ka saama!


Kindlasti tasub võimalusel eelistada mahekasvatatud liha ning NB! veiseliha puhul on lausa kohustuslik kasutada laagerdatud liha. See on tehnoloogia, mida peaks läbi viima juba lihunik enne müüki saatmist ning mis aitab lihal enne kuumtöötlemist muutuda oluliselt pehmemaks ning seetõttu ka vältida võimalikku vintskust. Eesti turule on samuti vähehaaval hakkanud imbuma laagerdunud loomaliha valikut ning seda mitte ainult valitud sala-müügipunktides vaid ka tava-supermarketites. Otsi kindlasti pakendilt silti "laagerdunud".


Loomalihahautis


3 portsjonit


400 g laagerdunud veiseliha (välisfilee või tagaosast tükk vms)
Oliiviõli 
2 spl maisijahu
1 kuhjaga tl soola
musta pipart
1-2 loorberilehte
5 dl vett
3 väikest sibulat
3 porgandit



Serveerimiseks: keedetud kartuleid, tükeldatud keedupeeti või peedisalatit

Lõika liha enda valikul kas suurteks (ca 3x3 cm) või üsna suupärasteks väiksemateks kuubikuteks. Igal juhul küpsevad need kahe tunniga kenasti muredaks.

Kuumuta õli pannil või suures hautamispotis, kuhu mahub kogu roog. Pruunista lihatükid. Kui pann on väike, siis tõsta pruunistatud liha haudepotti, kui piisava suurusega, siis jätka samas nõus. 

Puista maisijahu liha pinnale ja sega kuumal pannil läbi, nii et kogu jahu jaguneb lihale ühtlaselt. Lisa pool vett, sool, pipar ja loorber. Hauta kaane all nõrgal tulel ca tund aega.

Valmista ette aedviljad. Koori sibulad ja lõika suurteks tükkideks (ühest sibulast 4-6 tk). Lõika ka porgandid paksemat sorti viiludeks. Lisa need patta ja hauta üheskoos veel kuni tund aega. Vahepeal sega, et põhja kinni ei jääks ning lisa vähehaaval ülejäänud vesi.

Serveeri peedi ja kartuliga või endale meelepäraste lisanditega.







pühapäev, 6. märts 2016

Oa-kikerherne supp


Olen seda suppi nüüd mitu potitäit teinud nende nohuste ilmadega ja otsustasin, et retsepti peab kindlasti jagama, kuna on tänuväärselt maitsev ja tervislik. Vegan veel pealekauba. :) Kiirversiooni puhul võib kasutada ka purgiube, aga ise leotatud ja keedetud kukuvad minu meelest mõnusama struktuuriga välja - nagu krõmpsumad ja mitte nii pehmed. Eks see sõltub keetmisajast ka loomulikult. Kui kasutad kuivatatud ube ja herneid, siis pane need eelmisel õhtul likku või siis sama päeva hommikul (kui kavatsed suppi valmistada õhtul).


Oa-kikerherne supp


2-liitrine pott


1 dl valgeid ube
1 dl kikerherneid
1 l vett
1 tl soola
3-4 kartulit
2 sibulat
1 suur oranž paprika
veidi oliiviõli köögiviljade passeerimiseks (kergelt praadimiseks)
1,5 l vett
1 ökoloogiline aedviljapuljongi kuubik
2 loorberilehte
1/2 tl kuivatatud rosmariini
1-2 küüslauguküünt
2 näpuotsatäit chillipulbrit
1 dl meelepärast tomatikastet või -püreed (parim oleks igasuguste lisanditeta)
2 spl hakitud päikesekuivatatud tomateid
kaunistamiseks ja maitsestamiseks värsket tüümiani ning peterselli
musta pipart, vajadusel soola

Leota ube ja kikerherneid üleöö või üle päeva külmas vees. Seejärel keeda neid eraldi liitris vees vaiksel tulel kuni 45 minutit. Kalla vesi ära.

Koori kartulid ja sibulad, puhasta paprikad ning küüslauk. Haki köögiviljad ja prae kergelt õlis panni peal läbi. See annab supiköögiviljadele lisamaitset. Võid ka teha seda suure supipoti põhjal ning jätkata supivalmistamist sama potis. Lisa ka hakitud päikesekuivatatud tomatid.

Lisa köögiviljadele vesi, puljongikuubik ja kõik maitseained, välja arvatud kaunistamiseks mõeldud. Keeda u.10 minutit. Lisa eelnevalt keedetud oad ja tomatipüree ja lase uuesti keema. Keera kuumus maha ja lisa ka maitse järgi pipar ning sool (kui on vaja). Kaunista värskete ürtidega.