Viimases postituses lubasin, et nüüd ei jää enam pikk vahe ja aega hakkab laialt olema. See oli ikka hea nali küll. :) Peaksin teadma ju juba varasemast kogemusest teises valdkonnas, et kui üritad oma isiklikku uut äri käima lükata, no siis ei ole kohe üldse enam aega. Sest lisaks enda harimisele, koolitamisele, toodete katsetamisele, tootearendusele, müügile ja turundusele, hindade nuputamisele ja lugematule hulgale muudele tegevustele on vaja tegeleda ka köögi koristamisega ja torditäidiste maitsmisega! :D Aga uskumatult lahe on küll. Hirm on naha vahel ka, et mis sellest kõigest nüüd välja tuleb, aga soov tegutseda on sellest kordades suurem. Ja vaikselt hakkab looma.
Tordinduse vahele tekkis vastupandamatu soov tekitada üks lihtne retro õunapirukas. Nagu kellegi vanaema teeks näiteks. Ei ole siin liigselt suhkrut ega rasva, aga mõnus pretensioonitu amps on ikka. Ja õunakuhilad tuleb ju realiseerida.
Retsept juba allpool, aga natuke ka ülevaadet, et mida muud ma siis vahepeal teinud olen? Tulin töölt ära nagu kirjeldatud juba eelmises postituses ja sukeldusin ülepeakaela tordimaailma. Läbisin Marika Sinkkonen'i 3-päevase edasijõudnud taseme tordikoolituse Seikluskohvikus (esimese läbisin juba kevadel ja suhkrurooside oma juunis) ning hakkasin vähehaaval tulevikuplaane pidama ning ka tellimustöid täitma. Süda endal küll vähe puperdab sees, et kuidas ma suudan nende kõigi suurepäraste meistritega konkureerida, kes meil siin eesti tordimaastikul figureerivad. Eks seda ilmselt tuleb võtta nii, et ma ei pürgigi kõigiga konkureerima, pigem ilmselt kõik eristuvad millegagi ja kõigil, kes oma tööd südamega teevad, on mingi oma käekiri, mis nimelt kellelegi kõige rohkem meeldib. Kui ma veel kinnisvara müüsin, siis oli meil ka seal oma ringkondades kõnekäänd: igale asjale on ostja olemas, ta tuleb lihtsalt ära oodata. :) Usun, et see kehtib ka kõikjal mujal. Ja ptui-ptui-ptui üle vasaku õla - seni on tagasiside küll vaid positiivne olnud. Mitte et ma eriti suurt midagi teha oleksin jõudnud muidugi! Ideid ainult on hirmus palju. :D Aga igal juhul panin ka siia blogisse üles eraldi alajaotuste alla nii hinnakirja kui portfolio lehed. Ja fb-leht Helena's Bakery loomulikult elab juba mõnda aega oma elu. Aeg-ajalt ma muudkui kriitiliselt kustutan sealt üht-teist ja... :D Juurde lisan uut ja värsket muidugi ka.
Nüüd aga siis selle lubatud retsepti juurde!
Õunapirukas pärmitaignal
1 ahjuplaaditäis
TAIGEN
50 g pärmi
175 g taluvõid
2 dl piima
1 vabakana muna
1 dl peent suhkrut või heledat siirupit
ca 8 dl nisujahu
TÄIDIS
6 õuna
2 tl kaneeli või vaniljesuhkrut
2 spl tumedat muscovado suhkrut
Peotäis mandlilaaste
SERVEERIMISEKS
vaniljejäätist või kaneeliga maitsestatud vahukoort või vaniljekastet
- Murenda pärm taignakausssi. Sulata või, lisa piim ja soojenda ca 37 kraadini. Kalla vedelik taignakaussi ja sega kuni pärm on lahustunud.
- Lisa kõigepealt muna, siis siirup või suhkur ja suurem osa nisujahust. Sõtku tainast ja lisa vähehaaval jahu, kuni tainas muutub elastseks ja tuleb käte ning kausi küljest lahti. Lase kerkida rätikuga kaetult soojas ja tuuletõmbuseta kohas umbes 10 minutit.
- Eemalda õunte südamikud ja viiluta või tükelda õunad.
- Määri võimalusel kõrgema servaga ahjuplaat rasvaga. Sõtku taigen jahuga ülepuistatud laual läbi. Rulli taigen veidi suuremaks kui ahjuplaat ja tõsta see ahjuplaadile.
- Lao õunalõigud vaheliti või puista tükid veidi kaootilisemalt taignale (oleneb, milline stiil sulle meeldib!) Suru lõigud taignasse nii sügavale, et need küpsemise ajal taignast välja ei kerkiks.
- Puista õuntele kaneeli või vaniljesuhkrut ja muscovado suhkur ning mandlilaastud. Lülita ahi sisse ja keera 200 kraadile (ülevalt ja alt) ning lase koogil rätikuga kaetult kerkida veel umbes 20 minutit.
- Küpseta kooki ahju keskosas 15-20 minutit, kuni pind on kenasti pruunikas ja ääred küpsed.
- Serveeri vaniljejäätisega või kaneeliga maitsestatud vahukoore või vaniljekastmega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar